231 fotosessiooni ja 142 618 pilti hiljem on aeg võtta kokku möödunud 2020. aasta parimad fotod. Kuna pildistamisi oli palju, materjali veel rohkem ning et postitus liiga pikaks ei läheks, olen veetnud pikki tunde, et sõeluda välja oma kõige-kõige lemmikumad tööd.
Kuigi käimas on 2020. aasta, olen alles nüüd jõudnud punkti, kus jõuan pilgu peale visata 2019. aasta tehtud töödele. Kokkuvõtvalt saan kohe öelda, et möödunud aasta oli minu jaoks kõige produktiivsem. Seetõttu on ka fotode hulk, mida läbi sirvima pidin, suurem kui tavaliselt. Suur piltide arv tähendab ka seda, et kusagil 90% fotosessioonidest siia ei jõua, sest muidu läheks postitus veelgi pikemaks kui ta juba praegu on. Mul oli väga tore aasta ja tahan tänada kõiki, kes minu kaamera ette jõudsid ühe või isegi mitu korda! Loodan teiega kohtuda ka tulevikus!
Nüüd, kui aasta vanemaks saadud, mõtlesin, et vaatan tagasi aastale 2018. Seekord teen seda natukene teisiti kui eelmistel aastatel – nimelt, sõelale jäi rohkem pilte kui tavapärased “parimatest parimad”, et terviklikumalt edasi anda möödunud aastat. Kuna eelmisel aastal tegin üle 345 000 pildi, siis väga palju materjali siia üles ei jõua, aga loodetavasti annavad välja valitud failid siiski küllaltki ülevaatliku pildi.
Suvi on fotograafide jaoks parim aeg pildistamiseks – kaua on valge ning pildistamisprotsess on mugavam nii fotograafi kui ka pildistatavate jaoks. Neid võimalusi kasutasimegi koos Pille Riini ja Kristjaniga ühel sumedal suveõhtul ära ja võtsime Helesinise Unistuse kaasa ning suundusime Harku mõisa juurde.
Kui tavaliselt on detsembrikuu kokkuvõtete tegemise aeg, siis seekord möödus minu jõulukuu lennates ning endapoolse tagasivaate teen vast saabunud aasta alguses. 2017. aasta oli Fotograaf Mihkel Leisile hea aasta – pildistasin rekordarv pulmasid, kohtusin ja tutvusin väga paljude ägedate inimestega ning õnnestus pildistada mitmeid vahvaid isiklikke projekte. Kõige toredam on aga see, kui saan samade inimestega kohtuda uuesti ja uuesti, olles osa nende loost ja jäädvustades nende pulmasid, lapseootust, lapsi, sünnipäevasid ja palju muud. Loodan, et uus aasta toob veel rohkem toredaid ja häid inimesi mu teele, kellega koos talletada nende inimeste lood ja kaunid hetked.
Siinkohal tahan teiega jagada mulle enim meeldinud ülesvõtteid möödunud aastast ja lisan juurde mõne lausega, miks need pildid mulle meeldivad.
Kohtusin Kerstini ja Marekiga juba talvel, kui käisin neid ja nende väikest nelja-jalgset sõpra Astangul pildistamas. Üha rohkem saan aru, mis väärtus on enne pulmi üks fotosessioon teha, et pruutpaari paremini tundma õppida.
Aprill ja mai on olnud usin pildistamise aeg, sest käimas on teine jõuludeks soetatud kinkekaartide realiseerimise laine. Üks neist kinkekaartidest sai teoks veidi teistmoodi kui tavalised portreepildistamised. On põnev näha, kui minu juurde tullakse lennukate ja teistsuguste ideedega, mille jäädvustamisele saan kaasa aidata.
Paar nädalat tagasi oli mul suur rõõm jäädvustada kahe vahva noore inimese põnevat kevadist lapseootuse aega. Tuulise ilma käest pagesime seekord varju Tartu Botaanikaaeda, mis võttis meid vastu lähistroopilise kliima ja põnevate taimedega. Rõõmsate ja õnnelikena sobisid Evelin ja Kristjan botaanikaaia taimede vahele nagu valatult. Kuna parim aeg beebiootuse pilte teha on 32.-36. nädal, siis jätsimegi pildistamise 36. nädalale. Hea kostüümivalik aitas fotosessiooni temaatikale palju kaasa.
Vaatamata sellele, et pulmade kõrghooaeg on maikuust septembrini, abiellutakse ka vahepealsel ajal. Paar nädalat tagasi oli mul võimalus osa saada Leila ja Marguse pulmapäevast. Olles viimasel ajal käinud 100+ inimesega pulmades, tundus see pulmapäev väga mõnus, rahulik ja südamlik, sest arutut rapsimist polnud ja kõike sai teha täpselt nii nagu pruutpaar ise soovis.
Ka vähese lumega saab vahvaid talvepilte teha, mis küll kohati meenutavad kevade tulekut, aga ega ilmataadi vastu ei saa. Tore on vahelduseks stuudiost välja saada ja looduses pildistada. Käisime koos Kerstini ja Marekiga Astangu laskemoonaladude juures pildistamas. Sisse pääsemise jaoks oleks pidanud kummikud kaasa võtma, mistõttu otsustasime välja jääda. Pildistamise päeva valikuga läks õnneks, sest tegemist oli ühe haruldase päevaga praegusel aastaajal, kus taevas polnud sompus, vaid paistis mõnus talvine päike. Minu suureks rõõmuks tuli kaasa ka Amadeus, sest koeri on minu arvates väga mõnus piltidele kaasata.
Nüüd, kui jõulude kiire aeg on möödas, vaatasin rahulikult üle jõulusessioonide pildid ja valisin välja oma lemmikud ning jagan neid ka teiega. Juba kümne kuu pärast ootan teid jälle jõulunurka pildistama. Kes nii kaua ei jaksa oodata, siis jaanuari keskpaigast kuni veebruari lõpuni saab minu juures teha sõbrapäeva pilte – ehk võta oma kallim, sõber/sõbrad või pereliikmed kaasa ning tule Valentinipäeva sessioonile.
Juba pool aastat olen pakkunud kinkekaardi võimalust neile inimestele, kes tahavad oma sõpru, kallimat või pere üllatada millegi meeldejäävaga. See postitus siin ongi ühe sellise sünnipäevakingi tulemus.
Rummu karjäär on lihtsalt võrratult mitmekülgne. Mul ei tule silme ette ühtgi pildistamisžanrit, mis seal võrratu ei paistaks, olgu selleks siis beebipildid, perepildistamine või tootefoto. Seekord sattusin mina sinna tegema portreeseeriat ühest kaunist paarist. Kuidagi suutsime end rahvast täis karjääris paika seda, et teised meile kaadrisse ei jäänud. Piltidele annab kõvasti juurde kuldne õhtupäike, mis meeleolu eriti romantiliseks tegi.