Pulmafotograafi päev

Ärkan kell 07:07, pea tuikab, sest ööuni on väikelapse kõrvalt olnud napp. Vajutan äratuskella kinni ja plaanin poja lasteaeda viia kui ta loomulikult virgub.

8:42 on äratus ja algavad hommikurutiinid. Poeg tajub, et pole tavaline päev, kuna ta peaks olema lasteaias ja mitte kodus, mistõttu ta jukerdab kõikvõimalikul moel, et sinna mineku protsessi pikendada.

10: 36 jõuame marukehvade ilmastiku-ja teeolude kiuste lasteaeda. Tuleb välja, et kell 8:07 on tulnud e-lasteaia teavitus, aga mitte meilile, nagu iga kord tuleb, vaid ainult õppekeskkonda, et vallas on elekter ära ja lasteaed pannakse kinni, kuna ruumides läheb jahedaks ja sooja toitu ei ole võimalik pakkuda.

10: 45 helistan läbi võimalikke lapsehoidjaid ja saan abistava käe oma pere poolt. Stardin 40km kaugusele ja loodan 11:45 jõuda Õnnepaleesse pruutpaariga kohtuma, et 12:00 alustada registreerimise pildistamist. Teeolud Tartu maanteel on marunigelad, kiiruspiirang õigustatult 80km/h. Ca 10km enne kohalejõudmist tekib nelja-realise ühel sõidusuunal peaaegu, et seisang – Kaitseväe kolonn on liikvel ja kahel real kõrvuti on kiirused 10-30km/h. Õnneks ainult 8km hiljem tuleb minu mahasõit ja jõuan edukalt vanemate juurde. Kallistan last, tänan pere ja kiman linna poole tagasi.

Jõuan 11:59 Õnnepaleesse, annan kiired õpetussõnad pruutpaarile ja juba täidabki ruumi Mendelsoni pulmamarss.

2h ja 50 minutit hiljem püüan kinni – enda arvates – ühe parima pulmapildi, mis mul on kunagi õnnestunud jäädvustada. Murdosa sekundit enne hetke, kui noorpaar saab aru, et ta on just nelja-kraadise mereveega pihta saanud.

Aitäh ägedale noorpaarile!

Hoidke end kursis minu tegemistega nii Facebookis kui ka Instagramis.